Aastatel 2000-2007 koges Eesti ehitussektor kiiret ja suurt kasvutrendi, mis oli tulenes peamiselt laenude k\u00e4ttesaadavusest ja kinnisvara hindade t\u00f5usust. Paljud inimesed investeerisid kinnisvarasse, uskudes, et hinnad j\u00e4tkavad t\u00f5usu. 2008 aastal puhkes globaalne finantskriis, mis tabas ka Eestit. Kinnisvara hinnad langesid j\u00e4rsult ja laenude k\u00e4ttesaadavus v\u00e4henes. Majanduskriisi t\u00f5ttu langes Eesti SKP 14.3%, andes tugeva l\u00f6\u00f6gi ka ehitussektorile, viies Eesti ehitussektori langusesse. Nii nagu tervel sektoril, aastatel 2008-2011, langesid palgad majanduskriisi t\u00f5ttu ka ehituskonsultantidel. Valdkonna spetsialistide seas kukkus tunnitasu keskmiselt 44,4%. Eesti majandus hakkas 2010. aastal vaikselt taastuma, mis taaselustas ehitussektori. Alates 2011. aastast on Eesti ehituskonsultantide tunnitasud j\u00e4rjepidevalt t\u00f5usnud. <\/p>\n\n\n\n
<\/p>\n\n\n\n
Paralleelselt Covid-19 j\u00f5udmisega Eestisse aastal 2020, on palju r\u00e4\u00e4gitud ka hindade t\u00f5usust, mis on v\u00e4ljendanud selgelt inimeste palgas ja maksudes. Vaatamata sellele, et ekspertide tunnitasu on 2019. aastaga v\u00f5rreldes t\u00f5usnud 29.2%, vastutavad konsultandid on n\u00e4inud 30% palgat\u00f5usu, konsultantide tasu on t\u00f5usnud 20.4% ning projekteerijate tasu 23%. T\u00e4htis on siinkohal m\u00f5ista, et palkade t\u00f5us on toimunud vahemikul 2019-2023. Samal ajal on t\u00f5usnud ka tarbijahinnaindeks 38.9%. Artikli kirjutamise ajaks on tarbijahinnaindeks t\u00f5usnud 40.9%. Kui vaadata keskmist palgat\u00f5usu (25.6%) ning tarbijahinnaindeksi (38.9%), siis n\u00e4eme selgelt kuidas reaalpalgad on m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt mahaj\u00e4\u00e4nud (12.3%). See t\u00e4hendab, et kuigi palgad on nominaalarvul kasvanud, on see kasv tarbijahindade kiirest t\u00f5usust maha j\u00e4\u00e4nud. Spetsialisti tunnitasust arvestatakse veel maha b\u00fcroopalga kulud, \u00fcldised kulud, ettev\u00f5tte kasumiosa, kindlustus, tulumaks, p\u00f5hivarakasum ning teised kohustuslikud maksud. <\/p>\n\n\n\n
<\/p>\n\n\n\n
Madis Avi:<\/em><\/strong> \u201cVaadates kuidas aastaga on ehitushinnaindeks t\u00f5usnud 6.1%, mille k\u00f5rvalt on ehitusturu maht v\u00e4henenud 7 %, siis saame \u00f6elda, et ehitussektoris on keerulised ajad. Ehitushindade- ja intressim\u00e4\u00e4rade pidev ning kiire t\u00f5us m\u00f5jutavad sektori investeeringuid. Selline kulg tekitab olukorra, kus n\u00e4eme kinnisvaraturul hindade tohutut t\u00f5usu, kuid mitte uusi projekte, mis v\u00f5imaldaks alla viia vanemate eluasemete hinnad.\u201d<\/em> <\/p>\n\n\n\n <\/p>\n\n\n\n Ehitussektoris on keerulised ajad, aga palgad on t\u00f5usuteel. Languses olev sektor n\u00e4eb k\u00fcll k\u00e4ibes kasvu, aga sisemajandus koguprodukti langus v\u00f5ib t\u00e4hendada peatset langust. 2008-2010 n\u00e4gi valdkond 42.7% k\u00e4ive langust. Sellest ajast on turul valitsenud valdavalt kasvu trend. 2010. aasta languse l\u00f5pust, kuni 2022. aasta l\u00f5puni on turu k\u00e4ive kasvanud 112.9%. Antud kasv on olnud j\u00e4rjepidev alates aastast 2015. Kasvu toetab ka sektori ehitust\u00f6\u00f6de maht, mis on vastavalt kasvanud 147.8%. Kuid konstantse kasvu varjus on n\u00e4ha langustrendi m\u00e4rke: tehingute arv on v\u00e4henenud, hinnad on stabiliseerunud ja kohati langenud, samas on pakkumiste arv kasvanud. Turgu hoiab \u00fcleval stabiilne n\u00f5udlus, eriti Tallinnas ja Harjumaal, kus korterite hinnad on siiski k\u00f5rged. Euribori j\u00e4rkj\u00e4rguline t\u00f5us on muutnud eluasemelaenu kallimaks, mis on v\u00e4hendanud ka ostjate ostuj\u00f5udu. Hinnat\u00f5usuga on kallinenud ka \u00fc\u00fcriturg, mis v\u00f5tab juba eriti pingelisi toone. Hetkel on veel ehitushinnad vaatamata t\u00f5usule k\u00e4sitletaval tasemel, mis tagab ka teatud konkurentsi allt\u00f6\u00f6v\u00f5tjate seas. Kui v\u00f5rrelda allt\u00f6\u00f6v\u00f5tjate turu olukorda kolme aasta taguse ajaga, siis on hetkel lausa soodne aeg. See annab v\u00f5imaluse investoritel investeerida ehitussektorisse enne, kui hinnad hakkavad taas kiirelt t\u00f5usma ja allt\u00f6\u00f6v\u00f5tjate leidmine muutub keerulisemaks. <\/p>\n\n\n\n <\/p>\n\n\n\n Tasakaalu otsinguil olev Eesti kinnisvaraturg saab toetuda hetkel vaid olemasolevale stabiilsele n\u00f5udlusele ning oodata turu stabiliseerumist ja hinnalanguse aeglustumist. Stabiliseerumist ootab ka uusarenduste turg, kus on n\u00e4ha suuremat langustrendi, kuna ostjad on ettevaatlikumad ning eelistavad valmis ehitatud korterit \u00fcle investeeringu. <\/p>\n\n\n\n <\/p>","protected":false},"excerpt":{"rendered":" Aastatel 2000-2007 koges Eesti ehitussektor kiiret ja suurt kasvutrendi, mis oli tulenes peamiselt laenude k\u00e4ttesaadavusest ja kinnisvara hindade t\u00f5usust. Paljud inimesed investeerisid kinnisvarasse, uskudes, et hinnad j\u00e4tkavad t\u00f5usu. 2008 aastal puhkes globaalne finantskriis, mis tabas ka Eestit. Kinnisvara hinnad langesid j\u00e4rsult ja laenude k\u00e4ttesaadavus v\u00e4henes. Majanduskriisi t\u00f5ttu langes Eesti SKP 14.3%, andes tugeva l\u00f6\u00f6gi ka […]<\/p>\n","protected":false},"author":5,"featured_media":597,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"_breakdance_hide_in_design_set":false,"_breakdance_tags":"","footnotes":""},"categories":[7],"tags":[],"class_list":["post-3238","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-uudised"],"acf":[],"yoast_head":"\n