Alles ilmunud Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse raamatust selgus, et m\u00f6\u00f6dunud aastal osteti 200 miljoni euro eest laskemoona, 370 s\u00f5idukit, 25,000 uut sihtm\u00e4rki, ehitati 60,000 ruutmeetrit uut pinda ning tehti 220 miljoni euro eest ehitusinvesteeringuid.<\/p>\n\n\n\n
Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse relvastuse kategooriajuht Ramil Lipp t\u00f5i RKIK aasta raamatus v\u00e4lja, et kaitsev\u00e4e uute kaitsev\u00f5imete tarned said hoo sisse juba 2023. aasta l\u00f5pus. K\u00e4esoleval aastal j\u00f5uavad Eestisse liikursuurt\u00fckid Caesar, Himars raketiheitjad ning pikamaa varitsev \u00f5hur\u00fcndemoon. Relvastuse kategooria eelarve saab j\u00e4rgmise viie aasta jooksul olema ligikaudu kolm miljardit eurot. Selle aja sisse j\u00e4\u00e4b ka uus ring laskemoona hangetes, kuna olemasolevad raamlepingud saavad mahu osas t\u00e4is ning l\u00f5ppevad ka lepingute kehtivusajad.<\/p>\n\n\n\n
Ehitusinvesteeringuid tehti kaks korda rohkem kui aastal 2023, mille keskmes olid laopinnad ning uute relvas\u00fcsteemide ja liitlaste vastuv\u00f5tmiseks vajalik taristu. Ehitusinvesteeringute ja valminud 60,000 ruutmeetri uue pinna juures ning suurte ettev\u00f5tete vahel torkab silma, aga arhitektuuri- ja projekteerimisega tegelev ettev\u00f5te Sirkel & Mall, kes projekteeris kogumahust 43% – umbes 26,000 ruutmeetrit. On selge, et Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus on leidnud endale tugeva partneri keda usaldatakse suures mahus uute rajatiste projekteerimisega, tuues n\u00e4itena v\u00e4lja uue ja alles valminud Paldiski toitlustuskompleksi. <\/p>\n\n\n\n
Sirkel & Mall ettev\u00f5tte tegevjuht Madis Avi lisas kommentaariks, et on uhke oma meeskonnat\u00f6\u00f6 \u00fcle, lisades, et Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse usaldust on teenitud l\u00e4bi mitme eduka projekti. \u201cSelleks, et kaitsta riiki ei piisa vaid relvadest. Kaitsev\u00e4el peavad olemas olema ka vastavad hooned, mis aitavad hoiustada tehnikat ning pakkuda kaitsev\u00e4elastele k\u00f5ike vajaliku. Oleme \u00e4\u00e4rmiselt uhked, et saame panustada kaitsetaristu arendamisse.\u201d<\/p>\n\n\n\n
2025-2028 on kinnitatud investeeringud \u00fcle 280 miljoni euro. Kaitseinvesteeringute Keskuse l\u00e4\u00e4ne portfellijuht Steven Linkov on lisanud, \u201cL\u00e4hiaastatel on meie fookuses \u00c4mari s\u00f5jav\u00e4elinnaku kaitsetaristu arendamine. 2025. aastal saavad \u00c4maris valmis kasarmud, toitlustuskompleks, kompensatsiooniradar, \u00f5hut\u00f5rjetaristu ja minikaitset\u00f6\u00f6stuspark. Peale selle plaanime ehitada l\u00e4hiaastatel \u00f5huturbe h\u00e4vitajatele angaari, lennuv\u00e4lja toetavat taristut, lennukite varjualuseid ja palju muud.\u201d<\/p>\n\n\n\n
Suurenenud investeeringud kaitsesse n\u00e4itavad selget s\u00f5numit, et riik on valmis end kaitsma, olgu see oht Venemaa suunalt v\u00f5i mujalt. Igal rahval on \u00f5igus valida suver\u00e4\u00e4nsus, mille all ta tahab elada. Garantiid ei tohi omaks v\u00f5tta ega sisaldada mitte mingit vahetegemist suurte ja v\u00e4ikeste, v\u00f5imsate ja n\u00f5rkade rahvaste vahel. NATO arendab oma taristut Eestis NATO julgeoleku investeeringute programmi raames, rahastades rajatisi, mis on vajalikud alliansi s\u00f5jaliste eesm\u00e4rkide t\u00e4itmiseks. Erinevalt enamikust NATO liikmesriikidest ei ole Eestis NSIP (Riiklikult t\u00e4htis infrastruktuuri projekt) projektide jaoks loodud eraldi asutust. NATO ning ka teise v\u00e4lisrahastusega projektid on integreeritud rahvuslike kaitseinvesteeringutega. See t\u00e4hendab, et Kaitseinvesteeringute Keskus viib projekte ellu \u00fchtsete standardite alusel, olenemata rahastusallikast, mis v\u00f5imaldab efektiivsema ajaplaneerimise, kulut\u00f5hususe ning taristu parema funktsionaalsuse. Rahastusallikatest s\u00f5ltumatu projektide konsolideerimine suurendab ka konkurentsi hangetel.<\/p>\n\n\n\n
Suuremahulisi investeeringuid teevad ka meie naaberriigid. L\u00e4ti, v\u00f5ttis m\u00f6\u00f6dunud aasta detsembris vastu solidaarsusmaksu, mis kohustab riigis registreeritud krediidiasutusi ning ka teiste riikide krediidiasutuste filiaale, mis on L\u00e4tis registreeritud, tasuma j\u00e4rgmise kolme aasta jooksul solidaarsusmaksu, mille eesm\u00e4rk on kaasata suurenenud riskide tingimustes riigi julgeoleku rahavajaduse rahuldamiseks kas otseselt v\u00f5i kaudselt t\u00e4iendavaid vahendeid.<\/p>\n\n\n\n
Samuti on otsustanud ka Leedu t\u00f5sta oma kaitsekulutusi aastatel 2026-2030, t\u00f5stes kaitsekulutustele suunatud eelarve 5.5% peale. P\u00f5hjuseks ei ole vaid oht Venemaa suunalt, vaid ka mitmed teised faktorid, mis vajavad \u00fclevaatamist ning ekstra ressurssi.<\/p>\n\n\n\n