Harju maakonnas, Tallinna linnas, Karjamaa tn 18 aadressil. Krunt on \u00fcmbritsetud valdavalt elamumaaga. Kinnistust l\u00f5unas on spordihoone ning idas tootmishooned. Krundile juurdep\u00e4\u00e4s on p\u00f5hjas paiknevalt Karjamaa t\u00e4navalt ja kinnistu l\u00e4\u00e4nenurgas sisekvartalis kulgevalt Karjamaa t\u00e4navalt.<\/p>\n\n\n\n
Kinnistu paikneb P\u00f5hja-Tallinna linnaosas, kunagises s\u00f5jav\u00e4elinnakus. Kopli t\u00e4nava, Karjama- ja Erika t\u00e4nava vahelisel sisekvartalis, Karjamaa t\u00e4nava \u00e4\u00e4res. Sissep\u00e4\u00e4s kinnistule on olemasolevalt Karjamaa t\u00e4navalt. Kinnistul paikneb 3-korruseline hoone, mis EHR-i andmetel on registreeritud b\u00fcroohoonena. Registris puudub ehitusaeg, kuid piirkonna hoonete ehitamine toimus 1940-1950-ndatel aastatel. Antud hoone v\u00f5etakse kasutusele p\u00f5hikooli hoonena. Kinnistul on peamiselt asfaltkattega teed ja platsid, mis on rahuldavas seisukorras. Haljasalad on peamiselt kinnistu kirdeservas Karjamaa t\u00e4nava \u00e4\u00e4res, edelasse avanevas sisehoovis, kinnistu loode- ja kaguservas. Hoone seinad on silikaatkividest, soojustuseta, paksusega korrustel 580 mm. Kandvad v\u00e4lisseinad on piki hoonet, silikaatkividest ja paksusega 580 mm. Keldriseinad on paekivist paksusega 750 \u2026 800 mm. Sisemised kandvad seinad on silikaattellistest 380mm. P\u00f6\u00f6ningukorrus on katuse toolv\u00e4rgi asukohaks. Katus on viilkatus ~ 45\u00b0 nurga all, katus on kaetud eterniidiga. Toolv\u00e4rk on kapitaalne ja korras, m\u00f5ned vigastused on neelu kohtades. Kandvad postid on kivist \u2013 550×550 mm, keldris paekivist 750\u2026800×800 mm.<\/p>\n\n\n\n
Krundil asub olemasolev 3 korruseline b\u00fcroohoone. Hoonest loodes on parkimisala. Hoone sisehoovis
on k\u00f5rghaljastusega haljasala. Kirdek\u00fcljelt piirab karjamaa t\u00e4navat puuderiviga haljasala. Olemasolevad
teed ja platsid on asfaltkattega. Hoone kaguk\u00fcljel on olemasolevad m\u00e4nguatraktsioonid.<\/p>\n\n\n\n
Krundi keskel asub olemasolev U-kujulise p\u00f5hiplaaniga 3-korruseline hoone, mis rekonstrueeritakse p\u00f5hikooliks. Hoone laiendatakse sisehoovi v\u00f5rra. Hoone \u00fcmbruses olemasolevat asfaltpinda v\u00e4hendatakse. Majandushoov koos pr\u00fcgimajaga ning parkimisala on paigutatud kinnistu loodenurka. Teistel k\u00fclgedel on kergliiklusala, mille katendiks on planeeritud betoonkivi. Kinnistu idanurgas on tartaankattega m\u00e4nguv\u00e4ljak ning kaguservas jalgrataste varjualused ning jalgrattahoidjad. Juurdeehituse ja peasissep\u00e4\u00e4su esine on trepistiku ja astmestikuga kergliiklusala. Astmestiku ja trepistikuga tagatakse juurdep\u00e4\u00e4s juurdeehituses paiknevasse saali.<\/p>\n\n\n\n
Olemasolev kinnistu reljeef on suhteliselt tasane ja langeb p\u00f5hja suunas. K\u00f5rgusm\u00e4rkide vahe on abs 12,87-13,83(k\u00f5rgused EH2000 s\u00fcsteemis). Vertikaalplaneering vt. Karjamaa 18 p\u00f5hikool, eelprojekt, asendiplaan ja haljastus , O\u00dc Planana, t\u00f6\u00f6 nr 2320. Kinnistu maapinna kalded on suunatud hoonest eemale haljasaladele. Maapind langeb idast l\u00e4\u00e4nde. K\u00f5nniteid \u00e4\u00e4ristavad uputatud (k\u00f5rgus 0cm) k\u00f5nnitee \u00e4\u00e4rekivid. Majandushoovi s\u00f5iduteeala on osaliselt piiratud 10 cm k\u00f5rguse s\u00f5idutee \u00e4\u00e4rekiviga. Hoonesse sissep\u00e4\u00e4sude juures uute treppide planeerimisel on arvestatud vertikaalplaneeringuga. Olemasolev kirdek\u00fcljel paikneva sissep\u00e4\u00e4su esine aste likvideeritakse ning tagatakse juurdep\u00e4\u00e4s maapinna kalletega ilma astmeteta. Treppide ees ja v\u00e4lisuste ees maapinna k\u00f5rgus on planeeritud 20mm madalamana. Kohad kus asfaltkate on asendatud haljasalaga, on ette n\u00e4htud asfaltkatte kihi eemaldamine ning asendamine miinimum 15 cm paksuse kasvupinnase kihiga ning muru k\u00fclvamisega. Projekteeritud katendite kalded juhitakse hoonest eemale.<\/p>\n\n\n\n
Olemasolevale hoonele on projekteeritud v\u00e4line sadevees\u00fcsteem. Sisehoovi terrassilt suunatakse sadevesi l\u00e4bi hoone kirde fassaadile ning sealt edasi s\u00fclitite abil maapinnale. Maapinna kalletega tagatakse sadevete valgumine hoonest eemale ning katenditelt haljasalale.<\/p>\n\n\n\n
Kinnistul liikluskorraldus ja parkimiskorraldus muudetakse seoses funktsiooni muutmisega ja kinnistu lapses\u00f5bralikumaks muutmisega. Parkimisala on planeeritud kinnistu l\u00e4\u00e4neserva majandushoovi. Kinnistu parklasse on projekteeritud \u00fcks koht puudega inimese s\u00f5idukile, mis on k\u00f5ige l\u00e4hemal hoone sissp\u00e4\u00e4sule esimese korruse tasapinnalt. Invakoha ette, haljasalale paigaldatakse lisatahvel (liiklusm\u00e4rk 575d) postil, k\u00f5rgus 70-90 cm. Parkimikoht t\u00e4histada teekatem\u00e4rgisega \u201e Puudega inimese s\u00f5iduki koht\u201c nr 976. Kinnistu p\u00f5hjapoolse sisses\u00f5idu juures liikluskorraldusm\u00e4rk t\u00f5stetakse \u00fcmber sisses\u00f5idu parempoolsele k\u00fcljele vt. t\u00e4psemalt asendiplaani ja TL projekti. Idanurgas olemasolev liiklusm\u00e4rk likvideeritakse. Kirdek\u00fcljel peaukse juurde viival kergliiklusteel Karjamaa t\u00e4nava \u00fcletamise kohta paigaldada reguleerimata \u00fclek\u00e4iguraja liiklusm\u00e4rgid \u201e\u00dclek\u00e4igurada\u201c 543 ja 544 (2 tk) koos teekattem\u00e4rgisega \u201e V\u00f6\u00f6trada\u201c 945. <\/p>\n\n\n\n
Idanurgas liikluskorraldusm\u00e4rk likvideeritakse ning samasse l\u00e4hedusse sisses\u00f5idutee serva ning kinnitu l\u00f5unanurka paigaldatakse liiklusm\u00e4rk nr 822. Kinnistu l\u00e4\u00e4nenurka paigaldatakse t\u00f5kkepuu. Kinnistule on kavandatud 6 t\u00e4histatud parkimiskohta sh 1 invaparkimiskoht. Kinnistusisene s\u00f5iduautode parkla on ette n\u00e4htud kooli personalile. Parkimiskohtade hulga m\u00e4\u00e4ramisel on l\u00e4htutud olemasolevast situatsioonist ja koosk\u00f5lastatud ehitusloaprojektist. Parkimiskohtade kontrollarvutustes l\u00e4htutud Eesti standardist EVS 843:2016 \u201eLinnat\u00e4navad\u201c toodud korruselamute ala p\u00f5hikooli koefitsiendiks on 1\/200. Kinnistule on planeeritut jalgratta parkimiskohad 80-le jalgrattale. Jalgrataste parkimisnorm vastavalt tabelile 9.3 on p\u00f5hikoolil 1 koht 5 \u00f5pilase kohta ja minimaalselt 10 kohta. Projekteeritud kooli on kavandatud 648 \u00f5pilast, millega vajalik jalgrataste parkimisvajadus 130 kohta. Kavandatavate parkimiskohtade arv kinnistul on 80 kohta ning perspektiivselt suureneb parkimiskohtade arv Erika tn 5 kinnistu kaasamisega kooli territooriumiks.<\/p>\n\n\n\n
Kinnistule on kavandatud majandushoovi pr\u00fcgimaja. Pr\u00fcgimaja m\u00f5\u00f5tmed on 2,5x 5,7m. Pr\u00fcgimaja mahutab minimaalselt 4x770l konteinerit ning 2x240l konteinerit. Pr\u00fcgimaja on horisontaalse puitlaudisega teraspostidel ja puitsarikatel v\u00e4ikeehitus. N\u00e4itena on v\u00f5etud aluseks Karlaane toode PM16. Pr\u00fcgimaja katusekatteks on trapetsprofiilplekk. Katus on \u00fche poolse kaldega ning r\u00e4\u00e4stasse paigaldada renn koos sadeveetoruga. V\u00e4line sadevees\u00fcsteem on teraslehest kandilise sadeveerenniga ja kandilise vihmaveetoruga 85x85mm, plekk paksusega 0,55mm, kuumtsingitud ning GreenCaot – viimistlusega, alumine osa vandaalikindlast t- 2,0mm vihmaveetorust kandilise \u00fcleminekuga. Pr\u00fcgimaja varustada kahepoolse tiibuksega, terasraamil, mis on kaetud v\u00e4ljaspoolt fassaadilaudisega, ava k\u00f5rgus laudise servast min. 2,1m, ava laius 1760m. Ukselingid roostevabast terasest p\u00f6\u00f6ratud otsaga. Ukse m\u00f5lemad tiivad varustada maariiviga. Horisontaalne laudis on peensaetud SH 145×21 puitprofiilist, paigaldatakse kruvidega, laudise samm 170mm. Kinnistu l\u00f5unanurka paigaldatakse tehases valmistatud konteinert\u00fc\u00fcpi jalgrattamaja. Jalgrattamaja on v\u00f5rkkattega. Rattamajja paigaldatakse otsaseinte \u00e4\u00e4rde jalgrattahoidjad 2 tk, nt 5-kohaline jalgrattahoidja. Jalgrattamaja on lukustatav. Lisaks lukustatavale jalgrattamajale paigaldatakse kinnistuse kolm jalgrataste varjualust.<\/p>\n\n\n\n
Hoone sisesed tehnos\u00fcsteemid ja siseviimistlus l\u00e4heb \u00fcmberehitamilsele vastavalt uutele plaanilahendustele. Eesm\u00e4rgiks on koolihoone t\u00e4ielik nii sisemine kui v\u00e4limine rekonstrueerimine. Olemasoleva hoone ruumigruppide lahendus muutub vastavalt tellija l\u00e4hte\u00fclesandele. Kaasajastatakse sisustust ja ruumide paigutust otstarvete j\u00e4rgi. Juurde ehitatavad mahud seotakse olemasoleva hoonega \u00fchtseks tervikuks ning ruumiprogrammis j\u00e4tkatakse olemasoleva hoone ruumide paigutuse loogikat.<\/p>\n\n\n\n
Paremat hoone energiat\u00f5husust saavutatakse, paremate avat\u00e4idete ja soojustagastusega ventilatsiooniga. Hoone l\u00f5unapoolsele k\u00fcljele on akendele ette n\u00e4htud p\u00e4ikesekaitseklaasid. Ruumide loomulik valgustus on tagatud piisava suurusega akendega. Hoone \u00f5hulekkearvu baasv\u00e4\u00e4rtuseks on v\u00f5etud q50\u22642,5m\u00b3\/(h*m\u00b2) vastavalt m\u00e4\u00e4rusele nr 58 \u201eHoone energiat\u00f5hususe arvutamise metoodika\u201c. Vastavalt tellija soovile peab ehitusj\u00e4rgselt olema hoone \u00f5huleke m\u00f5\u00f5detud vastavalt standardile EVS-EN 13829.<\/p>\n\n\n\n
Olemasoleva hoone p\u00f5himahus asuvad \u00f5ppeklassid. Klasside juures on abiruumid. Korrustel asuvad WC-d koos koristaja ruumiga. Esimese korruse edelanurgas asuvad administratsiooni ruumid: direktori kabinet, sekret\u00e4r, \u00f5ppeala juht, jms. Hoone \u2013 1. korrusel olemasolevas osas asuvad garderoobid \u00f5pilastele ja eraldi \u00f5petaja garderoob ning k\u00f6\u00f6giplokk. Lisaks on projekteeritud \u00f5pilastele ja ka \u00f5petajatele riietusruum koos pesemisv\u00f5imalustega. Siin asuvad ka erinevad tehnilised ruumi: kilbiruum, serveri ruum, soojas\u00f5lm, veem\u00f5\u00f5dus\u00f5lm ning generaatori ruum. Sisehoovi juurdeehitusse on ette n\u00e4htud tekitada suur ja avatud saal koos istumis astmetega, mille p\u00f5randa pind asub -1. korrusel. Igap\u00e4evaselt t\u00e4idab saal ka s\u00f6\u00f6gisaali funktsiooni. Saalile on ette n\u00e4htud p\u00f5randa seest t\u00f5stetav lava, mis annaks erinevaid v\u00f5imalusi ruumi kasutusel.<\/p>\n\n\n\n
1. korrusel asuvad t\u00f6\u00f6\u00f5petuse- ning tavaklassid klassid koos tugipersonali ruumidega (\u00f5petajatetuba, kooli\u00f5de, eripedagoog, sotsaalpedagoog ning kabinetid). Samuti on 1. korruse peasissep\u00e4\u00e4suks sisehoovi poolt juurdeehituse osasse projekteeritud uus peauks ning Karjamaa t\u00e4nava poolt hoone keskel olevast uksest j\u00e4\u00e4b personali sissep\u00e4\u00e4s. 1. Korrusel on juurdeehituses sisemine galerii vaatega -1. korruse saalile.<\/p>\n\n\n\n
1. ja 3. Korrusel asuvad valdavalt klassiruumid koos wc-dega. Antud projekti raames kasutusele v\u00f5etud ja v\u00e4lja projekteeritud 4. korrusel (katusekorrus) ventilatsiooniruumid, arhiiv, WC-d ja raamatukogu hoidla, muusika- ja liikumise klass. Lisaks on projekteeritud \u00f5pilstele riietusruum koos pesemisv\u00f5imalustega ning tugispetsialistide kabinetid. <\/p>\n\n\n\n
-1. Korruse telgede 16-20 vahele j\u00e4\u00e4v ala on ette n\u00e4htud h\u00e4daolukorras varjumise paigana. Varjumispaiga sobilikuks projekteerimisel on l\u00e4htutud TalTechi poolt koostatud \u201eElanikkonna varjumisv\u00f5imaluste uuring v\u00f5imaliku kriisisituatsiooni korral. II etapp: tehniliste meetmete v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamine ehitiste kiirkorras varjumiskohtadeks kohandamiseks\u201c uuringus v\u00e4ljatoodud tehnilistele lahendustele. H\u00e4daolukorra korral konstruktiivse lae p\u00fcsivuse saavutamiseks tuleb laepaneeli toestada. Projektis on ette n\u00e4htud vahelaegi toestada puidust talade ja postidega h\u00e4daolukorras.<\/p>\n\n\n\n
Projekti l\u00e4hteseisukohaks on tagada v\u00f5rdne ligip\u00e4\u00e4s k\u00f5igile kasutajagruppidele, s\u00f5ltumata inimese erivajadusest. K\u00f5ik \u00fcldkasutatavad ruumid on varustatud ilma f\u00fc\u00fcsiliste l\u00e4vepakkudeta v\u00e4hemalt 1000mm laiuste ustega, olles iseseisvalt ratastooliga ligip\u00e4\u00e4setavad. K\u00f5ik k\u00e4iguteed on v\u00e4hemalt 1200mm laiad. Hoone on toodud t\u00e4navatasapinda ning hoonesse on v\u00f5imalik p\u00e4\u00e4seda iseseisvalt ja k\u00f5rvalist abi kasutamata. Korruste vaheline liikumine toimub m\u00f6\u00f6da juurdeehitusesse projekteeritud lifti, mis liigub k\u00f5ikide korruste l\u00f5ikes. Korruse l\u00f5ikes erinevad tasapinnad on omavahel \u00fchendatud 2., 3. ja 4. korrusel pandustega, mille kalded ei \u00fcleta 5%.<\/p>\n\n\n\n
Olemasoleva hoone v\u00e4lisseina sokkel ja vundamendid on laotud lubjakivist tsementm\u00f6rdiga ja lasuvad liivakivil. Olemasoleva hoone -1. korruse vundamendi taldmikud on astmelised ja eenduvad vundamendist, kohati on neid lammutatud, et tekitada n\u00e4iteks uusi avasid. Takistamaks pinnasevee p\u00e4\u00e4semist hoonesse, valatakse uus p\u00f5rand koos 360mm k\u00f5rguse \u00fclesp\u00f6\u00f6retega olemasolevale vundamendile. 100mm paksuse betoonvaluga tasandatakse ja sirgendatakse \u00fchtlasi ka olemasolevaid taldmike. Ukse kohtades valatakse vundamendi \u00fclesp\u00f6\u00f6rded uste palede sisse, et mitte v\u00e4hendada uste laiusi. Betoonist taldmike pealevalud viimistletakse. Juurdeehituse olemasoleva seina piir on samuti \u00fcle valatud, kui nende t\u00e4pne s\u00fcgavus t\u00e4psustub juurdeehituse ala lahti kaevamisel. Sokli konstruktsioonideks on olemasolevad kiviseinad paksusega ~750mm. Viimaseid ei soojustata, aga puhastatakse, vuugid korrastatakse ning viimistletakse ja vajadusel taastatakse paekivi vooder olemasoleva kujul. Hoone v\u00e4lisseina sokkel ja vundamendid on laotud lubjakivist tsementm\u00f6rdiga ja lasuvad liivakivil. Juurdeehitus on projekteeritud kohtvundamendil.<\/p>\n\n\n\n
Tagamaks -1. korruse normidej\u00e4rgne kasutatavus, on projekteeritud uus p\u00f5randakiht tehtud tehniliselt v\u00f5imalikult madalaks. Olemasolevale killustikule paigutatud konstruktioon koosneb 5mm paksusest fooliumsoojustusest (Pepi Reflekt, 0,037 W\/mK), 0,2mm paksusest ehituskilest ning 140mm paksusest monoliitsest raudbetoonist p\u00f5randaplaadist. Betoon valatakse veekindlust t\u00f5stva lisandiga. P\u00f5randa pealevalu \u201ep\u00f6\u00f6ratakse\u201c 360mm v\u00f5rra \u00fcles vundamendi peale, et takistada pinnasevee p\u00e4\u00e4semist hoonesse. Projekteeritud p\u00f5randa abs k\u00f5rgus -1. korrusel on +11.62. Juurdeehituse p\u00f5rand p\u00f5hikonstruktsioon on sama, mis olemasoleval, kuid fooliumsoojustuse asemel on 100mm paksune EPS100 (0,037 W\/mK) soojustus. Soojustuse all on 100mm tihendatud killustikku. Juurdeehituse saali p\u00f5randas on ette n\u00e4htud 3,8×6,6m suurune ning 1,51m s\u00fcgav s\u00fcvis lavatehnoloogia tarvis. S\u00fcvise p\u00f5hjas on trapp. Uue sisehoovi poolse peasissep\u00e4\u00e4su p\u00f5rand on samuti p\u00f5rand pinnasel ning on paigutatud 100mm tihendatud killustiku kihile 100mm paksune EPS100 (0,037 W\/mK) soojustus. Soojustus on kaetud 0,2mm paksuse ehituskilega ning l\u00f5petatud 80mm paksuse monoliitse raudbetooniga. P\u00f5randa konstruktsioonide U arvud on <=0,3 W\/m\u00b2K.<\/p>\n\n\n\n
Olemasoleva hoone vertikaalsed kandekonstruktsioonid on silikaatkividest 580 mm. Olemasoleva hoone kandekarkassi moodustavad kapitaalsed kiviseinad, mille peale toetuvad vahelae konstruktsioonid. Vahelaekonstriktsioonid on raudbetoonist, peatalade ja paneelide s\u00fcsteemiga. Juurdeehituse saali osa on kolmest k\u00fcljest piiratud olemasolevate seintega ning projekteeritud hoone j\u00e4ikuse tagavad monteeritavad r\/b postid ristl\u00f5ikega 400×400 mm ja talad ristl\u00f5igetega 400×400 ja 400x 600 mm. 4. korruse v\u00e4lja ehituse katusealuse konstruktsioonid on j\u00e4igad terasraamid, paiknevusega olemasolevate kandekonstruktsioonide kohal \u2013 nendest on tingitud ka raamide samm. Terasraamidele toetuvad liimpuittalad, millele kinnitatakse puitsarikad ristl\u00f5ikega 45×245 mm.<\/p>\n\n\n\n
Olemasolevad v\u00e4lisseinad on silikaatkividest ja paksusega 580 mm, ilma soojustuseta. Olemasolevad v\u00e4lisseinad on ette n\u00e4htud s\u00e4ilitada. Olemasolevat hoonet ei soojustata. Olemasolevad seinad puhastatakse ja pahteldatakse ja krohvitakse viimistluskrohv 2 mm fraktsiooniga pol\u00fcmeerne struktuurkrohviga. Karniisid, soklisimss, sambad, hammasl\u00f5ige ja muud olemasolevad dekoratiivsed fassaadielemendid rekonstrueerida olemasoleval kujul. <\/p>\n\n\n\n
1. korrusel muutuvad akna avad viimistleda olemasolevale hoonele omase aknaid \u00fcmbritseva dekoratiivse tagasisastega. Fassaadil olevad v\u00e4ljaulatuvad karniisid k\u00f5ik katta 06,mm paksuse Pural kattega terasplekiga. Karjamaa t\u00e4nava poolse hoone keskse sissep\u00e4\u00e4su ukse laius suurendatakse (2,3m peale) ning selle \u00fcmbrus ja \u00fclemine karniis viia peauksega s\u00fcmmeetriliseks \u2013 ukse \u00fcmbrus t\u00f5stetakse krohviga 20mm jagu. Karjamaa t\u00e4nava poolsel k\u00fcljel fassaadil v\u00e4lja vahetatavate linnale kuuluvate valgustite kaabli katisetorud v\u00e4rvida fassaadi tooni. Olemasolevas seinad kinnilaotavad avad t\u00e4idetakse kummaltki poolt Fibo 5Mpa plokiga ning nende vaheline vahe t\u00e4idetakse omakorda pehme Isover Standard 35 klaasvilla (<=0.035 W\/mK) t\u00e4idisega, paksus vastavalt olemasolevale seinale. Juurdeehituse saali uus v\u00e4lissein on 200mm paksune raudbetoon, kaetud kivivill (0,034 W\/mK) ning kaetud klaaskiudv\u00f5rguga, et viimistleda 2 mm fraktsiooniga pol\u00fcmeerne struktuurkrohviga. <\/p>\n\n\n\n
Lifti \u0161ahti osa juurdeehituse seinast on samast kontruktsioonist, kuid lifti juurdeehituse koridori osas on raudbetooni asemel kasutatud t\u00e4isbetoneeritud 190mm paksust \u00f5\u00f5nesplokki. 10mm tasapindade erisus lahendatakse krohviga. U= 0,16 W\/m\u00b2K, R\u2019w>=56 dB. Lifti juurdeehituse katusele j\u00e4\u00e4v v\u00e4lissein on puitkonstruktsioonist \u2013 245x45mm sarikate vahed on t\u00e4idetud mineraalvillaga (<=0.035 W\/mK), hoone sisek\u00fclje poole on armeeritud aurut\u00f5kkekile (Sd>50 m), mineraalvilla t\u00e4itega puitroovid 45x45mm; villa poole 12,5mm tavaline kips plaat ning ruumis sees 15mm tulekindel kips plaat. Sarikad on v\u00e4ljast poolt kaetud 9,5mm tuulet\u00f5kke plaadiga Gyproc Glasroc GHS 9 Storm, puidust kahe kordne rists\u00f5restikust 22x75mm \u00f5hkvahe. Puits\u00f5restik on kaetud 12,5mm krohvi alusplaadiga Gyproc Aquaroc. Tuulet\u00f5kke plaadi \u00fclekatted ja liitekohad teipida selleks ette n\u00e4htud tootjapoolsete teipidega. U<=0,13 W\/m\u00b2K, R’w >=52 dB. Projekteeritud -1. korruse garderoobi ja k\u00f6\u00f6gi akende \u00fcmber on ette n\u00e4htud valgus\u0161ahtid, mis on piiritletud 200mm paksuse raudbetoonist tugim\u00fc\u00fcriga. Tugim\u00fc\u00fcrid on samuti -1. korruselt maapinnale tulevate treppide k\u00fcljel. Tugim\u00fc\u00fcr on projekteeritud u 100mm v\u00f5rra maapinnast k\u00f5rgemal.<\/p>\n\n\n\n
Olemasolevad kandvad postid on kivist \u2013 550×550 mm, keldris paekivist 750\u2026800×800 mm. Projekteeritud siseseinad on valdavalt \u00f5\u00f5nesplokk konstruktsioonist paksustega 100, 150, 200 ja 250mm. Lifti \u0161aht on 200mm paksustest kandvatest raudbetoon seintest. Klasside ja klasside ning koridoride vahelised 190mm seinad annavad v\u00e4lja R\u2019w >=56 dB, tulep\u00fcsivus REI60. Et v\u00e4hendada hoone koormust, on k\u00f5ik 4. korruse siseseinad projekteeritud kipskarkass seintest. Lisaks, et lahendada pikkade klaasseinte silluseid paremini on kokkuleppel ehitaja ja l\u00f5pptellijaga projekteeritud 1., 2. ja 3. korruse koridori seinad samuti kipskarkass seintest. Kipskarkass seinad on klasside ja koridoride vahel R\u2019w >=58 dB, tulep\u00fcsivus EI60 kipskarkass seinad. Katusealuseid on kinni ehitatud sarnase t\u00fc\u00fcbiga, kui katusealuse poolne k\u00fclg on ilma kipsplaatideta ning ruumi poole on paigaldatud aurut\u00f5ke. Kabinettide ja \u00f5ppet\u00f6\u00f6ga ruumide sise vaheseinad pikendatakse katuse all ololeva v\u00e4lisseinani. Et t\u00e4ita muusika klassile omaselt n\u00f5utud suuremat helipidavust, on sealne kipkarkass seina helipidavuseks R\u2019w=66 dB, tulep\u00fcsivus EI60. Niisketes ruumides seinad plaaditakse. Plokk seinad laotakse puhasvuugiga.<\/p>\n\n\n\n
Ventilatsiooniseadmed paigaldada vibratsiooni v\u00e4hendamiseks vibratsioonimattidele. Ventilatsioonis\u00fcsteemides tekkiva m\u00fcra v\u00e4hendamiseks kasutatakse m\u00fcrasummuteid ja isolatsiooni. Peam\u00fcrasummutid paigaldatakse vahetult peale\/enne ventilatsiooniseadet, et v\u00f5imalikult efektiivselt tagada selle toimimist ja t\u00f5kestada m\u00fcra levikut ventilatsioonikanali seinte kaudu \u00fcmbritsevasse keskkonda.<\/p>","protected":false},"featured_media":3406,"template":"","kategooria":[],"class_list":["post-3402","projekt","type-projekt","status-publish","has-post-thumbnail","hentry"],"acf":[],"yoast_head":"\n