Alles ilmunud Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse raamatust selgus, et möödunud aastal osteti 200 miljoni euro eest laskemoona, 370 sõidukit, 25,000 uut sihtmärki, ehitati 60,000 ruutmeetrit uut pinda ning tehti 220 miljoni euro eest ehitusinvesteeringuid.
Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse relvastuse kategooriajuht Ramil Lipp tõi RKIK aasta raamatus välja, et kaitseväe uute kaitsevõimete tarned said hoo sisse juba 2023. aasta lõpus. Käesoleval aastal jõuavad Eestisse liikursuurtükid Caesar, Himars raketiheitjad ning pikamaa varitsev õhuründemoon. Relvastuse kategooria eelarve saab järgmise viie aasta jooksul olema ligikaudu kolm miljardit eurot. Selle aja sisse jääb ka uus ring laskemoona hangetes, kuna olemasolevad raamlepingud saavad mahu osas täis ning lõppevad ka lepingute kehtivusajad.
Ehitusinvesteeringuid tehti kaks korda rohkem kui aastal 2023, mille keskmes olid laopinnad ning uute relvasüsteemide ja liitlaste vastuvõtmiseks vajalik taristu. Ehitusinvesteeringute ja valminud 60,000 ruutmeetri uue pinna juures ning suurte ettevõtete vahel torkab silma, aga arhitektuuri- ja projekteerimisega tegelev ettevõte Sirkel & Mall, kes projekteeris kogumahust 43% – umbes 26,000 ruutmeetrit. On selge, et Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus on leidnud endale tugeva partneri keda usaldatakse suures mahus uute rajatiste projekteerimisega, tuues näitena välja uue ja alles valminud Paldiski toitlustuskompleksi.
Sirkel & Mall ettevõtte tegevjuht Madis Avi lisas kommentaariks, et on uhke oma meeskonnatöö üle, lisades, et Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse usaldust on teenitud läbi mitme eduka projekti. “Selleks, et kaitsta riiki ei piisa vaid relvadest. Kaitseväel peavad olemas olema ka vastavad hooned, mis aitavad hoiustada tehnikat ning pakkuda kaitseväelastele kõike vajaliku. Oleme äärmiselt uhked, et saame panustada kaitsetaristu arendamisse.”
2025-2028 on kinnitatud investeeringud üle 280 miljoni euro. Kaitseinvesteeringute Keskuse lääne portfellijuht Steven Linkov on lisanud, “Lähiaastatel on meie fookuses Ämari sõjaväelinnaku kaitsetaristu arendamine. 2025. aastal saavad Ämaris valmis kasarmud, toitlustuskompleks, kompensatsiooniradar, õhutõrjetaristu ja minikaitsetööstuspark. Peale selle plaanime ehitada lähiaastatel õhuturbe hävitajatele angaari, lennuvälja toetavat taristut, lennukite varjualuseid ja palju muud.”
Suurenenud investeeringud kaitsesse näitavad selget sõnumit, et riik on valmis end kaitsma, olgu see oht Venemaa suunalt või mujalt. Igal rahval on õigus valida suveräänsus, mille all ta tahab elada. Garantiid ei tohi omaks võtta ega sisaldada mitte mingit vahetegemist suurte ja väikeste, võimsate ja nõrkade rahvaste vahel. NATO arendab oma taristut Eestis NATO julgeoleku investeeringute programmi raames, rahastades rajatisi, mis on vajalikud alliansi sõjaliste eesmärkide täitmiseks. Erinevalt enamikust NATO liikmesriikidest ei ole Eestis NSIP (Riiklikult tähtis infrastruktuuri projekt) projektide jaoks loodud eraldi asutust. NATO ning ka teise välisrahastusega projektid on integreeritud rahvuslike kaitseinvesteeringutega. See tähendab, et Kaitseinvesteeringute Keskus viib projekte ellu ühtsete standardite alusel, olenemata rahastusallikast, mis võimaldab efektiivsema ajaplaneerimise, kulutõhususe ning taristu parema funktsionaalsuse. Rahastusallikatest sõltumatu projektide konsolideerimine suurendab ka konkurentsi hangetel.
Suuremahulisi investeeringuid teevad ka meie naaberriigid. Läti, võttis möödunud aasta detsembris vastu solidaarsusmaksu, mis kohustab riigis registreeritud krediidiasutusi ning ka teiste riikide krediidiasutuste filiaale, mis on Lätis registreeritud, tasuma järgmise kolme aasta jooksul solidaarsusmaksu, mille eesmärk on kaasata suurenenud riskide tingimustes riigi julgeoleku rahavajaduse rahuldamiseks kas otseselt või kaudselt täiendavaid vahendeid.
Samuti on otsustanud ka Leedu tõsta oma kaitsekulutusi aastatel 2026-2030, tõstes kaitsekulutustele suunatud eelarve 5.5% peale. Põhjuseks ei ole vaid oht Venemaa suunalt, vaid ka mitmed teised faktorid, mis vajavad ülevaatamist ning ekstra ressurssi.
Rohkem saab RKIK 2025 raamatut lugeda: RKIK Kaitseinvesteeringud 2025-2029