Põhimõtted

Teadmuspõhine meeskonnaliige.

Oleme oma meeskonna jaganud kaheks. Osad panustavad kogemuste ja teadmistega, teised teevad kindlaid ülesandeid etteantud ajaks. Mida suuremad on kogemused ja teadmised, seda suurem on ka vabadus valida endale sobivad töömeetodid.

Muidugi kaasneb vabadusega ka suurem vastutus. Igaühel on võimalus ettevõttes omandada kogemusi ja teadmisi ning seeläbi liikuda suurema vabaduse ja vastutuse poole.

Osakondade asemel meeskonnad.

Loobusime osakonnapõhisest struktuurist juba mitu aastat tagasi ja kasutame selle asemel tiimipõhist lähenemist. Iga projekti jaoks moodustub projektijuhi eestvedamisel sobiv meeskond. Juhtkond sõlmib kliendiga lepingu ainult juhul, kui meeskond on moodustatud ja terve tiim on valmis tööd tegema nende poolt pakutud aja ja kuluga.

Nii tekib meeskonnal vastutus ja nad ei pea tegema juhtkonna poolt peale surutud vastumeelset projekti.

Juhtkond toetab, mitte ei anna käske.

Oleme täielikult muutnd juhtkonna rolli ettevõttes. Kui varem oli juhtkond kõige tähtsam, kes ütles mida, kuidas ja mis hinnaga teha, siis täna on juhtkond toetav üksus, kes teeb kõik, et projekteerijad saaksid oma tööd hästi teha.

Juhtkond hoolitseb olme eest (tööruum, IT, tarkvara, protsessid, palgad, üritused), viib läbi müügiprotsessi (otsib kliendi, sõlmib lepingud), töötab välja protsessid kõikidele kasutamiseks.

Konsultatsiooniettevõte – ühine eesmärk.

Defineerime ennast täna mitte kui projekteerimise ettevõtet, vaid kui konsultatsiooniettevõtet.

Olles konsultant, pead sa olema võimeline pakkuma lisaväärtust oma teadmistega.

Meeskonnatöö — kliendi kasu. Ettevõttesisene IPT.

Ettevõttes on ülesanded jagatud targalt – meeskonnatöö on oluline nii projekti kui ka ettevõtte tasandil. Meeskonna efekt avaldub siis, kui eesmärgid on seatud nii tiimile kui tiimi liikmetele ja liikmete eesmärkide saavutamisel saavutatakse ka meeskonna eesmärk.

Oleme oma meeskonnas palgasüsteemi üles ehitanud tiimi tulemustele ning see meetod töötab.

80% hõivatus, 20% muudatustele ja lisatöödele.

Me ei hõiva kunagi oma tiimi projektidega 100%-liselt. Kogemusele tuginedes teame, et igas projektis on ca 20% ulatuses lisatöid ja muudatusi. Projektijuht planeerib 20% kohe meeskonnale reserviks ja nii saab meeskond teha ära muudatused ja lisatööd. Nii ei teki stressi, mis muidu ajapuudusel tekiks. Stressi olukorras tekivad vead ja töövõime langeb – lõpptulemus on kehv projekt ja õnnetu klient.

Kuivõrd müüginõusoleku annab projekti tiim, siis ei teki ka olukorda, kus juhtkond surub “veel ühe projekti” oma meeskonnale tegemisse.

Mitte töötaja, vaid spetsialist. Ei “kaheksast viieni tööle”.

99% meie meeskonnast on kõrgelt haritud teadmuspõhised töötajad ja ei vaja karme reegleid, et olla oma töös efektiivsed. Vastupidi – kui tark inimene saab vabaduse mõelda ja valida endale sobilik töömeetod, võib ta olla kordades efektiivsem.

Ainukeseks piiranguks on tema oma meeskonna poolt seatud piirangud ja arusaamine, et vabadusega kaasneb ka vastutus.

Pakutud lahendus on optimaalne ja põhjendatud.

Meie projektid ei koosne juhuslikest valikutest – iga lahendus, materjal või valik on optimeeritud ja põhjendatud. Me valime lahendusi paljude seast ja otsustame kõige sobilikuma kasuks. Sobilikud kriteeriumid on hind, kvaliteet, sobivus, vastavus nõuetele jne.

Ainult nii saame olla kindlad, et kliendile pakutud hoone on see õige – mitte juhus.

Ehitushind ja ehitusmaterjali hind on alati silme ees.

Projekteerides teame materjalide ja erinevate lahenduste ehitushindasid.

Nendega arvestades suudame pakkuda optimeeritud projekti, mida on odav ja mõistlik ehitada.

Innovatsioon ja tähtajaks tehtud töö.

Innovatsioon ei ole ainult uued materjalid ja tarkvarad, vaid ka see, kuidas oleme üles ehitanud ettevõtte juhtimiskultuuri. Kuidas me motiveerime teadmuspõhist töötajat tegema vähema ajaga rohkem ja nutikamalt.

See, kuidas inimene ennast ettevõttes tunneb, on oluline ja väljendub otseselt tema võimes panustada ettevõtte arengusse. Me ei kohtle oma inimesi töötajatena, vaid meeskonnaliikmetena ja aitame neil saavutada oma eesmärke ning selle tulemusel ka ettevõtte eesmärke.

Kontrollnimekirjad.

Vähendamaks vigu oma projektides, oleme lisaks enesekontrollile ja automaatsele geomeetria kontrollile rakendanud ka “checklisti” süsteemi, kus projekt läbib standardküsimustike kontrolli ja seeläbi vähendatakse veelgi võimalike vigade hulka.

Eesmärgiks on projekt, mis ei too ehitusseisakuid ja kus iga komponent on valitud läbimõeldult, arvestades ka keskkonna säästmise tegureid.