Uusehitise, rekonstrueerimise või ruumide ümberkorraldamise eel tekib tihtipeale küsimus, kelle poole pöörduda. Igapäevakeeles kasutatakse sõnu „sisearhitekt“ ja „sisekujundaja“ sageli sünonüümidena. Kuigi mõlema eesmärk on luua toimiv ja meeldiv ruum, erinevad nende vastutusala, ettevalmistus ja töömeetodid oluliselt. Kes aitab, kui on vaja vaheseina ümber paigutada ja kes leiab ruumi sobiva mööbli ning värvilahenduse? Erinevust selgitavad Sirkel&Malli sisearhitektid Aurelia Minev, Gerly Grünbaum ja Marleen Mäekala.
Sirkel&Malli sisearhitektide sõnul algab nende töö sageli juba siis, kui hoone on alles projekteerimisel või kavandatakse põhjalikku rekonstrueerimist. „Sisearhitekti esmane fookus on ruumi struktuuril: proportsioonidel, funktsionaalsusel ja planeeringu loogikal,“ selgitavad nad.
Sisearhitekt on õige partner, kui on vaja muuta ruumide paigutust, viia köök, vannituba vmt uude kohta või lahendada tehnosüsteemidega seotud küsimusi. Tema ülesanne on tagada ruumi ergonoomika – et liikumine oleks sujuv, planeering toetaks kasutusotstarvet ja valgustus oleks läbimõeldud. Selleks koostatakse detailsed plaanid (viimistluse, lagede, valgustuse, elektripunktide, sisustuse ja sanitaartehnika plaanid) ning tööjoonised, millest ehitaja saab otse lähtuda. Värvilahendus ja materjalid on olulised nii ideefaasis kui ka toodete valikul, kuid moodustavad vaid osa pikast tööprotsessist.
Töö eeldab erialast kõrgharidust ja tehnilist pädevust: ehitusnormide ja tuleohutusnõuete tundmist ning konstruktsiooniliste piirangute mõistmist, näiteks milliseid seinu tohib lammutada ja milliseid mitte. Spetsialisti pädevust ja kogemusi kinnitavad ka erinevad kutsetasemed.
Aurelia, Gerly ja Marleen soovitavad kaasata sisearhitekti projekti võimalikult varases etapis, enne lammutus- või ehitustööde algust. See on eriti oluline uusehitise planeeringu loomisel, ulatusliku rekonstrueerimise käigus ning ruumide kasutusotstarbe muutmisel, näiteks endise tootmishoone ümberehitamisel büroohooneks. Varakult kaasatud sisearhitekt näeb tervikpilti, aitab vältida hilisemaid kulukaid ümberehitusi ja tagab, et iga ruutmeeter on otstarbekalt kasutatud.
Sisekujundaja annab ruumidele iseloomu, visuaalse identiteedi ja soovitud meeleolu. Sisekujundaja tegeleb suuresti esteetika ja detailidega, mis muudavad ruumi elavaks keskkonnaks.
Sisekujundaja töötab välja värvilahenduse, valib pinnamaterjalid (tapeedid, värvid, põrandakatted) ja mööbli ning kavandab tekstiilid ja dekoratiivsed elemendid, sidudes kardinad, vaibad ja valgustid ühtseks tervikuks. Töö tugineb eelkõige proportsiooni- ja stiilitunnetusele, materjalide tundmisele ning oskusele tabada tellija visiooni. Materjalikataloogide, värvikaartide, ideekavandite ja 3D-visualiseerimise abil näeb tellija juba enne ostuotsuseid, milline ruum valmides välja näeb.
Sisekujundaja on sobiv partner, kui planeering, tehnosüsteemid ja ehituslikud lahendused on juba paigas või kui soovitakse olemasolevat keskkonda värskendada. Näiteks remondi puhul, kus soovitakse saavutada stiililist ühtsust ja isikupära. Suurtes ehitusprojektides liitub sisekujundaja sageli lõppfaasis, et anda ruumile viimane lihv.
Sirkel&Malli sisearhitektide sõnul on põhjus lihtne: inimene märkab ruumis esmalt selle visuaalset ja emotsionaalset külge. Valminud kontoris või kodus jäävad kõigepealt silma värvid, mööbel ja meeleolu, mitte planeeringu loogika või tehnilised lahendused.
Teine põhjus on praktiline: tegelikes projektides need kaks valdkonda sageli kattuvad. Tänapäeva tellija ootab enamasti terviklahendust. Sisearhitekt, kes alustas projekti ruumiprogrammi koostamisega, jätkab tavaliselt ka viimistlusmaterjalide valiku, eritellimusmööbli projekteerimise ning valgustite ja sisustuse valikuga. Projekti lõppfaasis täidab sisearhitekt seega sageli ka sisekujundaja rolli.
Samuti on kogenud sisekujundajatel hea ruumitaju ja ergonoomika alusteadmised. Kuigi enamjaolt nad ei koosta ehitusjooniseid ega muuda hoone kandekonstruktsioone, oskavad nad mööbli paigutust optimeerida ja suunata tellijat praktiliste lahenduste poole.
Suurtes ja keerukates arendusprojektides töötavad mõlemad spetsialistid sageli koos. Sisearhitekt vastutab ruumi tehnilise korrektsuse ja loogika eest, sisekujundaja aga selle eest, et ruumi atmosfäär vastaks tellija brändile või isikupärale. Mõlema eesmärk on sama – luua keskkond, kus inimesel on hea olla.
Kui kavas on rekonstrueerimine, uusehitis, ruumide ümberplaneerimine või kasutusotstarbe muutmine, tasub esmalt pöörduda sisearhitekti poole. Kui planeering ja tehnosüsteemid on paigas ning vaja on abi meeleolu, värvide, materjalide ja detailide kooskõlastamisel, on sobiv partner sisekujundaja. Samas ei välista need ametid teineteist ja ei saa väita, et üks on keerukam kui teine. Erialad on lähedased, sarnaselt sisearhitektuuri ja arhitektuuriga ning sageli valdavad mõlemad spetsialistid ka teise valdkonna oskusi.
Aurelia, Gerly ja Marleen soovitavad mitte keskenduda liigselt ametinimetustele, sest iga projekt on eelkõige tellija ja projekteerija koostöö. „Kõige olulisem on leida partner, kellega tekib usaldus ja hea koostöö,“ ütlevad nad. „Iga uus ruum on põnev teekond, mille tulemuseni jõuame tellijaga ühiselt.“