Harju maakonnas, Tallinna linnas, Karjamaa tn 18 aadressil. Krunt on ümbritsetud valdavalt elamumaaga. Kinnistust lõunas on spordihoone ning idas tootmishooned. Krundile juurdepääs on põhjas paiknevalt Karjamaa tänavalt ja kinnistu läänenurgas sisekvartalis kulgevalt Karjamaa tänavalt.
Kinnistu paikneb Põhja-Tallinna linnaosas, kunagises sõjaväelinnakus. Kopli tänava, Karjama- ja Erika tänava vahelisel sisekvartalis, Karjamaa tänava ääres. Sissepääs kinnistule on olemasolevalt Karjamaa tänavalt. Kinnistul paikneb 3-korruseline hoone, mis EHR-i andmetel on registreeritud büroohoonena. Registris puudub ehitusaeg, kuid piirkonna hoonete ehitamine toimus 1940-1950-ndatel aastatel. Antud hoone võetakse kasutusele põhikooli hoonena. Kinnistul on peamiselt asfaltkattega teed ja platsid, mis on rahuldavas seisukorras. Haljasalad on peamiselt kinnistu kirdeservas Karjamaa tänava ääres, edelasse avanevas sisehoovis, kinnistu loode- ja kaguservas. Hoone seinad on silikaatkividest, soojustuseta, paksusega korrustel 580 mm. Kandvad välisseinad on piki hoonet, silikaatkividest ja paksusega 580 mm. Keldriseinad on paekivist paksusega 750 … 800 mm. Sisemised kandvad seinad on silikaattellistest 380mm. Pööningukorrus on katuse toolvärgi asukohaks. Katus on viilkatus ~ 45° nurga all, katus on kaetud eterniidiga. Toolvärk on kapitaalne ja korras, mõned vigastused on neelu kohtades. Kandvad postid on kivist – 550×550 mm, keldris paekivist 750…800×800 mm.
Krundil asub olemasolev 3 korruseline büroohoone. Hoonest loodes on parkimisala. Hoone sisehoovis
on kõrghaljastusega haljasala. Kirdeküljelt piirab karjamaa tänavat puuderiviga haljasala. Olemasolevad
teed ja platsid on asfaltkattega. Hoone kaguküljel on olemasolevad mänguatraktsioonid.
Krundi keskel asub olemasolev U-kujulise põhiplaaniga 3-korruseline hoone, mis rekonstrueeritakse põhikooliks. Hoone laiendatakse sisehoovi võrra. Hoone ümbruses olemasolevat asfaltpinda vähendatakse. Majandushoov koos prügimajaga ning parkimisala on paigutatud kinnistu loodenurka. Teistel külgedel on kergliiklusala, mille katendiks on planeeritud betoonkivi. Kinnistu idanurgas on tartaankattega mänguväljak ning kaguservas jalgrataste varjualused ning jalgrattahoidjad. Juurdeehituse ja peasissepääsu esine on trepistiku ja astmestikuga kergliiklusala. Astmestiku ja trepistikuga tagatakse juurdepääs juurdeehituses paiknevasse saali.
Olemasolev kinnistu reljeef on suhteliselt tasane ja langeb põhja suunas. Kõrgusmärkide vahe on abs 12,87-13,83(kõrgused EH2000 süsteemis). Vertikaalplaneering vt. Karjamaa 18 põhikool, eelprojekt, asendiplaan ja haljastus , OÜ Planana, töö nr 2320. Kinnistu maapinna kalded on suunatud hoonest eemale haljasaladele. Maapind langeb idast läände. Kõnniteid ääristavad uputatud (kõrgus 0cm) kõnnitee äärekivid. Majandushoovi sõiduteeala on osaliselt piiratud 10 cm kõrguse sõidutee äärekiviga. Hoonesse sissepääsude juures uute treppide planeerimisel on arvestatud vertikaalplaneeringuga. Olemasolev kirdeküljel paikneva sissepääsu esine aste likvideeritakse ning tagatakse juurdepääs maapinna kalletega ilma astmeteta. Treppide ees ja välisuste ees maapinna kõrgus on planeeritud 20mm madalamana. Kohad kus asfaltkate on asendatud haljasalaga, on ette nähtud asfaltkatte kihi eemaldamine ning asendamine miinimum 15 cm paksuse kasvupinnase kihiga ning muru külvamisega. Projekteeritud katendite kalded juhitakse hoonest eemale.
Olemasolevale hoonele on projekteeritud väline sadeveesüsteem. Sisehoovi terrassilt suunatakse sadevesi läbi hoone kirde fassaadile ning sealt edasi sülitite abil maapinnale. Maapinna kalletega tagatakse sadevete valgumine hoonest eemale ning katenditelt haljasalale.
Kinnistul liikluskorraldus ja parkimiskorraldus muudetakse seoses funktsiooni muutmisega ja kinnistu lapsesõbralikumaks muutmisega. Parkimisala on planeeritud kinnistu lääneserva majandushoovi. Kinnistu parklasse on projekteeritud üks koht puudega inimese sõidukile, mis on kõige lähemal hoone sisspääsule esimese korruse tasapinnalt. Invakoha ette, haljasalale paigaldatakse lisatahvel (liiklusmärk 575d) postil, kõrgus 70-90 cm. Parkimikoht tähistada teekatemärgisega „ Puudega inimese sõiduki koht“ nr 976. Kinnistu põhjapoolse sissesõidu juures liikluskorraldusmärk tõstetakse ümber sissesõidu parempoolsele küljele vt. täpsemalt asendiplaani ja TL projekti. Idanurgas olemasolev liiklusmärk likvideeritakse. Kirdeküljel peaukse juurde viival kergliiklusteel Karjamaa tänava ületamise kohta paigaldada reguleerimata ülekäiguraja liiklusmärgid „Ülekäigurada“ 543 ja 544 (2 tk) koos teekattemärgisega „ Vöötrada“ 945.
Idanurgas liikluskorraldusmärk likvideeritakse ning samasse lähedusse sissesõidutee serva ning kinnitu lõunanurka paigaldatakse liiklusmärk nr 822. Kinnistu läänenurka paigaldatakse tõkkepuu. Kinnistule on kavandatud 6 tähistatud parkimiskohta sh 1 invaparkimiskoht. Kinnistusisene sõiduautode parkla on ette nähtud kooli personalile. Parkimiskohtade hulga määramisel on lähtutud olemasolevast situatsioonist ja kooskõlastatud ehitusloaprojektist. Parkimiskohtade kontrollarvutustes lähtutud Eesti standardist EVS 843:2016 „Linnatänavad“ toodud korruselamute ala põhikooli koefitsiendiks on 1/200. Kinnistule on planeeritut jalgratta parkimiskohad 80-le jalgrattale. Jalgrataste parkimisnorm vastavalt tabelile 9.3 on põhikoolil 1 koht 5 õpilase kohta ja minimaalselt 10 kohta. Projekteeritud kooli on kavandatud 648 õpilast, millega vajalik jalgrataste parkimisvajadus 130 kohta. Kavandatavate parkimiskohtade arv kinnistul on 80 kohta ning perspektiivselt suureneb parkimiskohtade arv Erika tn 5 kinnistu kaasamisega kooli territooriumiks.
Kinnistule on kavandatud majandushoovi prügimaja. Prügimaja mõõtmed on 2,5x 5,7m. Prügimaja mahutab minimaalselt 4x770l konteinerit ning 2x240l konteinerit. Prügimaja on horisontaalse puitlaudisega teraspostidel ja puitsarikatel väikeehitus. Näitena on võetud aluseks Karlaane toode PM16. Prügimaja katusekatteks on trapetsprofiilplekk. Katus on ühe poolse kaldega ning räästasse paigaldada renn koos sadeveetoruga. Väline sadeveesüsteem on teraslehest kandilise sadeveerenniga ja kandilise vihmaveetoruga 85x85mm, plekk paksusega 0,55mm, kuumtsingitud ning GreenCaot – viimistlusega, alumine osa vandaalikindlast t- 2,0mm vihmaveetorust kandilise üleminekuga. Prügimaja varustada kahepoolse tiibuksega, terasraamil, mis on kaetud väljaspoolt fassaadilaudisega, ava kõrgus laudise servast min. 2,1m, ava laius 1760m. Ukselingid roostevabast terasest pööratud otsaga. Ukse mõlemad tiivad varustada maariiviga. Horisontaalne laudis on peensaetud SH 145×21 puitprofiilist, paigaldatakse kruvidega, laudise samm 170mm. Kinnistu lõunanurka paigaldatakse tehases valmistatud konteinertüüpi jalgrattamaja. Jalgrattamaja on võrkkattega. Rattamajja paigaldatakse otsaseinte äärde jalgrattahoidjad 2 tk, nt 5-kohaline jalgrattahoidja. Jalgrattamaja on lukustatav. Lisaks lukustatavale jalgrattamajale paigaldatakse kinnistuse kolm jalgrataste varjualust.
Hoone sisesed tehnosüsteemid ja siseviimistlus läheb ümberehitamilsele vastavalt uutele plaanilahendustele. Eesmärgiks on koolihoone täielik nii sisemine kui välimine rekonstrueerimine. Olemasoleva hoone ruumigruppide lahendus muutub vastavalt tellija lähteülesandele. Kaasajastatakse sisustust ja ruumide paigutust otstarvete järgi. Juurde ehitatavad mahud seotakse olemasoleva hoonega ühtseks tervikuks ning ruumiprogrammis jätkatakse olemasoleva hoone ruumide paigutuse loogikat.
Paremat hoone energiatõhusust saavutatakse, paremate avatäidete ja soojustagastusega ventilatsiooniga. Hoone lõunapoolsele küljele on akendele ette nähtud päikesekaitseklaasid. Ruumide loomulik valgustus on tagatud piisava suurusega akendega. Hoone õhulekkearvu baasväärtuseks on võetud q50≤2,5m³/(h*m²) vastavalt määrusele nr 58 „Hoone energiatõhususe arvutamise metoodika“. Vastavalt tellija soovile peab ehitusjärgselt olema hoone õhuleke mõõdetud vastavalt standardile EVS-EN 13829.
Olemasoleva hoone põhimahus asuvad õppeklassid. Klasside juures on abiruumid. Korrustel asuvad WC-d koos koristaja ruumiga. Esimese korruse edelanurgas asuvad administratsiooni ruumid: direktori kabinet, sekretär, õppeala juht, jms. Hoone – 1. korrusel olemasolevas osas asuvad garderoobid õpilastele ja eraldi õpetaja garderoob ning köögiplokk. Lisaks on projekteeritud õpilastele ja ka õpetajatele riietusruum koos pesemisvõimalustega. Siin asuvad ka erinevad tehnilised ruumi: kilbiruum, serveri ruum, soojasõlm, veemõõdusõlm ning generaatori ruum. Sisehoovi juurdeehitusse on ette nähtud tekitada suur ja avatud saal koos istumis astmetega, mille põranda pind asub -1. korrusel. Igapäevaselt täidab saal ka söögisaali funktsiooni. Saalile on ette nähtud põranda seest tõstetav lava, mis annaks erinevaid võimalusi ruumi kasutusel.
1. korrusel asuvad tööõpetuse- ning tavaklassid klassid koos tugipersonali ruumidega (õpetajatetuba, kooliõde, eripedagoog, sotsaalpedagoog ning kabinetid). Samuti on 1. korruse peasissepääsuks sisehoovi poolt juurdeehituse osasse projekteeritud uus peauks ning Karjamaa tänava poolt hoone keskel olevast uksest jääb personali sissepääs. 1. Korrusel on juurdeehituses sisemine galerii vaatega -1. korruse saalile.
1. ja 3. Korrusel asuvad valdavalt klassiruumid koos wc-dega. Antud projekti raames kasutusele võetud ja välja projekteeritud 4. korrusel (katusekorrus) ventilatsiooniruumid, arhiiv, WC-d ja raamatukogu hoidla, muusika- ja liikumise klass. Lisaks on projekteeritud õpilstele riietusruum koos pesemisvõimalustega ning tugispetsialistide kabinetid.
-1. Korruse telgede 16-20 vahele jääv ala on ette nähtud hädaolukorras varjumise paigana. Varjumispaiga sobilikuks projekteerimisel on lähtutud TalTechi poolt koostatud „Elanikkonna varjumisvõimaluste uuring võimaliku kriisisituatsiooni korral. II etapp: tehniliste meetmete väljatöötamine ehitiste kiirkorras varjumiskohtadeks kohandamiseks“ uuringus väljatoodud tehnilistele lahendustele. Hädaolukorra korral konstruktiivse lae püsivuse saavutamiseks tuleb laepaneeli toestada. Projektis on ette nähtud vahelaegi toestada puidust talade ja postidega hädaolukorras.
Projekti lähteseisukohaks on tagada võrdne ligipääs kõigile kasutajagruppidele, sõltumata inimese erivajadusest. Kõik üldkasutatavad ruumid on varustatud ilma füüsiliste lävepakkudeta vähemalt 1000mm laiuste ustega, olles iseseisvalt ratastooliga ligipääsetavad. Kõik käiguteed on vähemalt 1200mm laiad. Hoone on toodud tänavatasapinda ning hoonesse on võimalik pääseda iseseisvalt ja kõrvalist abi kasutamata. Korruste vaheline liikumine toimub mööda juurdeehitusesse projekteeritud lifti, mis liigub kõikide korruste lõikes. Korruse lõikes erinevad tasapinnad on omavahel ühendatud 2., 3. ja 4. korrusel pandustega, mille kalded ei ületa 5%.
Olemasoleva hoone välisseina sokkel ja vundamendid on laotud lubjakivist tsementmördiga ja lasuvad liivakivil. Olemasoleva hoone -1. korruse vundamendi taldmikud on astmelised ja eenduvad vundamendist, kohati on neid lammutatud, et tekitada näiteks uusi avasid. Takistamaks pinnasevee pääsemist hoonesse, valatakse uus põrand koos 360mm kõrguse ülespööretega olemasolevale vundamendile. 100mm paksuse betoonvaluga tasandatakse ja sirgendatakse ühtlasi ka olemasolevaid taldmike. Ukse kohtades valatakse vundamendi ülespöörded uste palede sisse, et mitte vähendada uste laiusi. Betoonist taldmike pealevalud viimistletakse. Juurdeehituse olemasoleva seina piir on samuti üle valatud, kui nende täpne sügavus täpsustub juurdeehituse ala lahti kaevamisel. Sokli konstruktsioonideks on olemasolevad kiviseinad paksusega ~750mm. Viimaseid ei soojustata, aga puhastatakse, vuugid korrastatakse ning viimistletakse ja vajadusel taastatakse paekivi vooder olemasoleva kujul. Hoone välisseina sokkel ja vundamendid on laotud lubjakivist tsementmördiga ja lasuvad liivakivil. Juurdeehitus on projekteeritud kohtvundamendil.
Tagamaks -1. korruse normidejärgne kasutatavus, on projekteeritud uus põrandakiht tehtud tehniliselt võimalikult madalaks. Olemasolevale killustikule paigutatud konstruktioon koosneb 5mm paksusest fooliumsoojustusest (Pepi Reflekt, 0,037 W/mK), 0,2mm paksusest ehituskilest ning 140mm paksusest monoliitsest raudbetoonist põrandaplaadist. Betoon valatakse veekindlust tõstva lisandiga. Põranda pealevalu „pööratakse“ 360mm võrra üles vundamendi peale, et takistada pinnasevee pääsemist hoonesse. Projekteeritud põranda abs kõrgus -1. korrusel on +11.62. Juurdeehituse põrand põhikonstruktsioon on sama, mis olemasoleval, kuid fooliumsoojustuse asemel on 100mm paksune EPS100 (0,037 W/mK) soojustus. Soojustuse all on 100mm tihendatud killustikku. Juurdeehituse saali põrandas on ette nähtud 3,8×6,6m suurune ning 1,51m sügav süvis lavatehnoloogia tarvis. Süvise põhjas on trapp. Uue sisehoovi poolse peasissepääsu põrand on samuti põrand pinnasel ning on paigutatud 100mm tihendatud killustiku kihile 100mm paksune EPS100 (0,037 W/mK) soojustus. Soojustus on kaetud 0,2mm paksuse ehituskilega ning lõpetatud 80mm paksuse monoliitse raudbetooniga. Põranda konstruktsioonide U arvud on <=0,3 W/m²K.
Olemasoleva hoone vertikaalsed kandekonstruktsioonid on silikaatkividest 580 mm. Olemasoleva hoone kandekarkassi moodustavad kapitaalsed kiviseinad, mille peale toetuvad vahelae konstruktsioonid. Vahelaekonstriktsioonid on raudbetoonist, peatalade ja paneelide süsteemiga. Juurdeehituse saali osa on kolmest küljest piiratud olemasolevate seintega ning projekteeritud hoone jäikuse tagavad monteeritavad r/b postid ristlõikega 400×400 mm ja talad ristlõigetega 400×400 ja 400x 600 mm. 4. korruse välja ehituse katusealuse konstruktsioonid on jäigad terasraamid, paiknevusega olemasolevate kandekonstruktsioonide kohal – nendest on tingitud ka raamide samm. Terasraamidele toetuvad liimpuittalad, millele kinnitatakse puitsarikad ristlõikega 45×245 mm.
Olemasolevad välisseinad on silikaatkividest ja paksusega 580 mm, ilma soojustuseta. Olemasolevad välisseinad on ette nähtud säilitada. Olemasolevat hoonet ei soojustata. Olemasolevad seinad puhastatakse ja pahteldatakse ja krohvitakse viimistluskrohv 2 mm fraktsiooniga polümeerne struktuurkrohviga. Karniisid, soklisimss, sambad, hammaslõige ja muud olemasolevad dekoratiivsed fassaadielemendid rekonstrueerida olemasoleval kujul.
1. korrusel muutuvad akna avad viimistleda olemasolevale hoonele omase aknaid ümbritseva dekoratiivse tagasisastega. Fassaadil olevad väljaulatuvad karniisid kõik katta 06,mm paksuse Pural kattega terasplekiga. Karjamaa tänava poolse hoone keskse sissepääsu ukse laius suurendatakse (2,3m peale) ning selle ümbrus ja ülemine karniis viia peauksega sümmeetriliseks – ukse ümbrus tõstetakse krohviga 20mm jagu. Karjamaa tänava poolsel küljel fassaadil välja vahetatavate linnale kuuluvate valgustite kaabli katisetorud värvida fassaadi tooni. Olemasolevas seinad kinnilaotavad avad täidetakse kummaltki poolt Fibo 5Mpa plokiga ning nende vaheline vahe täidetakse omakorda pehme Isover Standard 35 klaasvilla (<=0.035 W/mK) täidisega, paksus vastavalt olemasolevale seinale. Juurdeehituse saali uus välissein on 200mm paksune raudbetoon, kaetud kivivill (0,034 W/mK) ning kaetud klaaskiudvõrguga, et viimistleda 2 mm fraktsiooniga polümeerne struktuurkrohviga.
Lifti šahti osa juurdeehituse seinast on samast kontruktsioonist, kuid lifti juurdeehituse koridori osas on raudbetooni asemel kasutatud täisbetoneeritud 190mm paksust õõnesplokki. 10mm tasapindade erisus lahendatakse krohviga. U= 0,16 W/m²K, R’w>=56 dB. Lifti juurdeehituse katusele jääv välissein on puitkonstruktsioonist – 245x45mm sarikate vahed on täidetud mineraalvillaga (<=0.035 W/mK), hoone sisekülje poole on armeeritud aurutõkkekile (Sd>50 m), mineraalvilla täitega puitroovid 45x45mm; villa poole 12,5mm tavaline kips plaat ning ruumis sees 15mm tulekindel kips plaat. Sarikad on väljast poolt kaetud 9,5mm tuuletõkke plaadiga Gyproc Glasroc GHS 9 Storm, puidust kahe kordne ristsõrestikust 22x75mm õhkvahe. Puitsõrestik on kaetud 12,5mm krohvi alusplaadiga Gyproc Aquaroc. Tuuletõkke plaadi ülekatted ja liitekohad teipida selleks ette nähtud tootjapoolsete teipidega. U<=0,13 W/m²K, R’w >=52 dB. Projekteeritud -1. korruse garderoobi ja köögi akende ümber on ette nähtud valgusšahtid, mis on piiritletud 200mm paksuse raudbetoonist tugimüüriga. Tugimüürid on samuti -1. korruselt maapinnale tulevate treppide küljel. Tugimüür on projekteeritud u 100mm võrra maapinnast kõrgemal.
Olemasolevad kandvad postid on kivist – 550×550 mm, keldris paekivist 750…800×800 mm. Projekteeritud siseseinad on valdavalt õõnesplokk konstruktsioonist paksustega 100, 150, 200 ja 250mm. Lifti šaht on 200mm paksustest kandvatest raudbetoon seintest. Klasside ja klasside ning koridoride vahelised 190mm seinad annavad välja R’w >=56 dB, tulepüsivus REI60. Et vähendada hoone koormust, on kõik 4. korruse siseseinad projekteeritud kipskarkass seintest. Lisaks, et lahendada pikkade klaasseinte silluseid paremini on kokkuleppel ehitaja ja lõpptellijaga projekteeritud 1., 2. ja 3. korruse koridori seinad samuti kipskarkass seintest. Kipskarkass seinad on klasside ja koridoride vahel R’w >=58 dB, tulepüsivus EI60 kipskarkass seinad. Katusealuseid on kinni ehitatud sarnase tüübiga, kui katusealuse poolne külg on ilma kipsplaatideta ning ruumi poole on paigaldatud aurutõke. Kabinettide ja õppetööga ruumide sise vaheseinad pikendatakse katuse all ololeva välisseinani. Et täita muusika klassile omaselt nõutud suuremat helipidavust, on sealne kipkarkass seina helipidavuseks R’w=66 dB, tulepüsivus EI60. Niisketes ruumides seinad plaaditakse. Plokk seinad laotakse puhasvuugiga.
Ventilatsiooniseadmed paigaldada vibratsiooni vähendamiseks vibratsioonimattidele. Ventilatsioonisüsteemides tekkiva müra vähendamiseks kasutatakse mürasummuteid ja isolatsiooni. Peamürasummutid paigaldatakse vahetult peale/enne ventilatsiooniseadet, et võimalikult efektiivselt tagada selle toimimist ja tõkestada müra levikut ventilatsioonikanali seinte kaudu ümbritsevasse keskkonda.
