TWIST on oma vahel põimunud mahud, mille sõlmpunktis tuksub hoone süda. Tantsijateks on olemasolev soklikorrusega kahekorruseline ühiselamu ja huvikool, kagu suunas sirutub pikemalt välja kooli jalg, kirde suunas Iisaku keskuse suunas kumerdab selga 1- korruseline köök, söökla ja raamatukogu, loodes jääb rangelt partneriks spordihoone, mis omavahel on tihedalt seotud käsist aatriumiga. Olemasolevale rangusele vastukaaluks diagonaalsed kiired lisavad liikuvust ja loovad erinevaid keskkondasid, mis on nii privaatsemad kui ka avalikud. Twistivad hoone mahud suunavad liikumist ja pakuvad avastamisrõõmu erinevate maailmadega- sisehoovidega. Kooli ja õpilaskodu vahel on päikese poole suunatud siseõu. Poolprivaatses sisehoovis on loodud rohelisem langev maastik koos katusealustega. Sisehoov on koolitundide ajal pigem koolile kasutatav, õhtustel ja nädalavahetustel on mõnus, hubane, haljastatud ruum õpilaskodu ja huvikooli kasutajatele. Põhja suunas ootab külastajaid keskuse ja staadioni poolt avanev sportlikum kui ka teaduspõhisem maastik. Hoonest idas paiknev esinduslikum väljak haarab oma tähelepanu Tartu maanteelt lähenejatelt ning pidulikkust lisab lipuväljak ning amfiteatri stiilis astmestik.
Hoone ümbrusesse ja juurdepääsude lähedusse on kavandatud lastele ja külastajatele erinevaid keskkondasid. Keskkonnad on mõeldud vanematele ja noorematele, sportlikumatele inimestele ning koolilastele maailma avastamiseks. Märksõnaks on areng, kus põimuvad ja keerduvad (TWISTivad) üheskoos füüsiline ja vaimne. Hoone peasissepääse ette on planeeritud esindusväljak, kus saab korraldada pidulikumaid üritusi. Väljakut piirab põhjapoolsest küljest jalg- ja tõukerataste varjualune, lõunast amfiteatri stiilis puidust astmestik, kus on mugavama üritusi jälgida. Väljakule paigaldatakse lipuvardad. Hoone ja Tartu maantee vahele jääb suurem haljasala, kus säilitatakse värskelt rajatud rulapark, asfaltkattega ringrada, mis jätkatakse looklevalt terve idapoole haljasala ulatuses, et õpetada kasutajatele jalgratta, rula ja tõukerattaga liiklemist. Lõunast ja bussipeatusest lähenedes on planeeritud teede äärde puhkekohad ja mänguatraktsioonid. Atraktsioonid on nii füüsilise liikumise parendamiseks, suhtluse soodustamiseks kui ka hariduslikku laadi: Keksurajad, välimuusikariistadega, turnimisatraktsioonid, maapealne galaktika, Eesti looduses leitavad loomade jäljerajad koos infostendidega. Hoone põhjapoolse sissepääsu esisel alal jätkuvad sportlikumad tegevused koos hariduslike atraktsioonidega.
Olemasoleva hoone lammutamisest tekkinud jäätmed nagu betoon ja tellis kasutatakse ära sisehoovi nõlva tugevdamiseks. Haljastus planeerimisel säilitatakse olemasolev haljastus. Ümber istutatakse hoonest lõunas paiknevad männid hoone esisele alale. Kinnistule istutakse erinevad puude kooslused. Kui radade ja teede servades on alleelikud pärna või tammepuude rivid, siis murualadel istutatakse iluõunapuude ja kirsside, pihlakate rühmad. Hoonest põhjas katlamaja suunas on loodud haljasbarjäär, kus puude kõrgus järkjärgult kasvab luues tihedama haljasriba. Hoones põhjas jalakäijate tee serva rajatakse Eesti puudest mets, kus stendidel saab tundma õppida istutatud puid paremini tundma. Haljastus (eriti ühiselamu ja kooli vahel) lisab privaatsust ning samuti vähendab kaja. Kasvuhoonete juures lõunapoolses siseõues istutuskastides saavad lapsed kasvatada oma külvatud ja istutatud köögivilju ja maitsetaimi.
Kogu ala materjalide ja katendite juures on silmas peetud nende sobivust projekteeritud hoone fassaadi, ökonoomsuse ja kasutajasõbralikkusega. Katendi valikust leiab nii valatavat kummikatendit, looduslikku multši, kivisillutist, asfalti, kui ka murupinda. Kõnniteedel kasutatakse kivisillutist, mis paremine laseb sadevett läbi. Välditud ühe katendi domineerimist või suuri ühe värviga kaetud alasid, et luua õuele mitmekesisust ja põnevust ning visuaalselt piirata erinevate funktsiooniga alasid. Loodust ja erinevaid materjale tutvustab tunnetusala, kus vahelduvad erinevad kivi-, puit-, tehismaterjalid nii suuruses, kujus ja vormis.
Hoone avatust edasi kandev vormikeel sulandub ümbritsevasse asularuumi. Põhitoonid on neutraalsed (tume hall ja valge fassaadiplaat ja puit). Hoone mahud jagunevad viieks: 2-korruseline kool, 2- korruseline õpilaskodu koos soklikorrusega, 2- korruseline spordihoone, 1 korruseline söökla, raamatukogu ning aatrium, mis ühendab kõiki mahtusid. Hoone mõjub hubase ja varieeruvana ning erinevate funktsioonidega mahud on selgelt tajutavad. Hoone fassaadis domineerib kreemjas fassaadiplaat.
Kagu suunas sirutub välja kahekorruseline koolihoone ning põhjast 1-korruseline söökla ja raamatukogu. Olemasolev spordisaal laieneb kahekorruselisena ida suunas. Spordihoone, õpilaskodu ja huvikool, söökla ja raamutukogu ning kool koonduvad kokku üheks sõlmpunktiks, milleks on aatrium. Läbi aatriumi on võimalik minna spordisaali, õpilaskodusse, huvikooli ning kooli. Aatrium on avatud sööklale ning raamatukogule ning ühtlasi on võimalik siirdeseinu kasutades eraldada. Tumedam 2-korruselisest koolihoonest astub välja säravam, valge viimistlusega 1-korruseline osa. Valge pind koos varikatusega ja avarama klaaspinnaga tõstab esile peasissepääsu ja selle esise väljaku. Hubasust ja elegantsust annavad eenduvad päikesevarjud ja varikatused, mida toestavad termopuidust kaootiliselt paigutatud kaksikpostid. Postid koos varikatutel lisab ruumilist ja lisaks liikuvust ja katkestab koos akendega ühetooniliselt mõjuvad pinnad. Olemasoleva spordisaali ja õpilaskodu/huvikooli välisviimistluseks on kreemjas fassaadiplaat, mis sulandub kokku tonaalsuselt juurdeehitus toonidega, kuid samas on selgelt eristuvad uus ja vana ning laseb erinevatel funktsioonidel selgelt aimu eri funktsioonidest. Lõuna suunas maapind langeb koos juurdepääsuteedega, millega seoses kooli läänepoolsele küljele on loodud mäenõlv, mille rajamisel on võimalik ära kasutada olemasoleva lammutusest tekkivaid mineraalseid jäätmeid nagu kivi ja betoon. Maastikule on paigutatud kasvuhooned ning lillekastid ja kõrghaljastus, mis loob rahulikuma ning privaatsema keskkonna. Rohelus soodustab tasakaalu, heaolu. Koolihoone lõunapoolsesse otsa on paigutatud varju alla jalgrataste varjulaune ning selle tagant on juurdepääs maa-alusele korrusele, kuhu on paigutatud varjend. Kooli teiselt korruselt on tagatud hooviga ühendus välistrepi kaudu. Fassaadist eemal seisavad puitribid kui ka horisontaalne nii öelda räästas töötavad päikesevarjustusena.
Hoone üldine kontseptsioon on lihtne ja avar. Oluline osa on võimalikult ökoloogilistel siseviimistlusmaterjalidel ja taimestikul siseruumis, mis loovad hea sisekliima. Ruumid on oma olemuselt pehmemad ja kutsuvad. Materjalide poolest kasutatakse puitu ja puidumustrilisi viimistlusmaterjale ning värvi seintel, laes või mööblil. Sisearhitektuurne kontseptsioon näeb ette, et ruum oleks sõbralik, tervitav, soe,usaldusväärne ning samal ajal lihtsasti hoomatav ja korrektne. Kõikidesse ruumidesse kavandatakse akustilisi ripplae- või viimistluselemente rahuliku atmosfääri loomiseks. Ühisaladesse on loodud mängutsoonid kui ka puhketsoonid, kus lapsed saavad vajadusel ennast füüsiliselt liigutada kui ka lõõgastuda. Valdav osa mööblist on üldaladel kavandatud kergelt liigutatavatena, andes võimaluse erinevate olemis- ja tegelusalade loomisele.
KINNISTU PINDALA: 85 191m²
EHITISEALUNE PIND: 3 265,7m²
SH.
OL. OLEV ÕPILASKODU JA SPORDIHALL: 1 359,1m²
JUURDEEHITUS: 1 906,6m²
KASVUHOONETE EHITUSALUNE PIND: 115,6m²
VARJUALUSTE EHITUSALUNE PIND: 161,1m²
BRUTOPIND: 5 214,2m²
SH.
OL. OLEV ÕPILASKODU & SPORDIHALL: 2 125,5m² (sh soklikorrus 650,6m²)
JUURDEEHITUS: 3 088,7m² (sh maa-alune korrus 168,8m²)
HOONE MAHT: 32 827,6m²
SH.
OL. OLEV ÕPILASKODU JA SPORDIHALL: 12 434m³
JUURDEEHITUS: 20 393,6m³ (5 984m³ sport+7253m³ kool+5224m³
söökla ja raamatukogu+1 932,6m³ aatrium)
